Kommentaar Eesti Ekspressis ilmunud üliõpilaspileti teemalisele artiklile

Kirjutas Eimar Veldre 2.09.2010 / Igapäevane. 3 kommentaari

Tänasest Eesti Ekspressist võib lugeda nupukest, milles Swedbanki NPNK Tudengikaardi omanikud on saanud trahvi.  Eestis on mitu viisi kuidas tudengil on võimalik tõendada oma staatust ja sellega seotud õigust saada soodustusi ja teenuseid.

Üliõpilasstaatust tõendevaks dokumendiks Eesti Vabariigis on üliõpilaspilet, millisteks meil on rahvusvaheline üliõpilaspilet (ISIC) ja siseriiklik üliõpilaspilet (Eesti üliõpilaspilet). Nende alusel ei saa tudengitele suunatud soodustuste või teenuste osutamisest keelduda.

Lisaks võib üliõpilastele soodustusi pakkuv ettevõtte või kohalik omavalitsus tunnustada ka teisi dokumente sh ID-kaarti või ka mõnda kliendikaarti. Tallinn näiteks linnavolikogu määruste järgi peaks Swedbanki tudengitele suunatud deebetkaardi puhul seda tegema.

Samas Swedbanki NPNK tudengikaardi puhul pole tegemist üliõpilaspileti, kuna see ei vasta olulisel määral üliõpilaspiletile esitatavate nõuetega (näiteks puudub esiküljel  üliõpilase foto). Sestap on tegemist kliendikaardiga ja soodustuse pakkujal (transpordifirmadel, poodidel,kohvikutel jt) on vaba voli sellega arvestamine või mitte.

EÜL poolt sai antud kommentaar ja pikem selgitus (mis küll lühendatud kujul avaldatud) eesmärgiga anda selgem pilt tudengisoodustuste aluseks olevatest dokumentidest ja nende liikidest.

Juhin tähelepanu ka artikli alguses olevale faktiveale: ISIC ei ole pangakaart. ISIC on üliõpilaspilet, mida on võimalik taotleda kas tavalise ISIC üliõpilaspiletina (oma üliõpilasesindusest) või pangakaardi funktsioonidega ISIC üliõpilaspiletina (hetkel vaid SEB Pangast).

No tag for this post.

Kõrgharidusmaastikku raputav doktoritöö

Kirjutas Tarmo Seliste 1.09.2010 / Hariduspoliitika ja Igapäevane. 3 kommentaari

Eile toimus Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsmine. Janne Pukki töö teemaks oli „Kõrghariduse kvaliteet ja üliõpilaste edasijõudmine kõrgkoolis”.

Kuigi EÜL-il on hea meel iga teadustöö üle, mis kõrgharidust puudutab, muudab selle töö meie jaoks eriliseks hoopis miski muu. Nimelt esitab töö kaitsja oma doktoritöös mitmeid julgeid väiteid, mis tekitavad meis imestust. Aga laseme tööl rääkida enda eest:

„Fakt on see, et avalikud ülikoolid ja riiklikud kõrgkoolid on riisunud koore haridusmaastikul, erakõrgkooli kasuks otsustavad põhiliselt üliõpilased, kes ei ole mahtunud avaliku või riigikooli eelarvelistele ega eelarvevälistele õppekohtadele.” (lk. 17).

„Valdavalt iseloomustab erakõrgkoole üliõpilaskontingent, kelle hariduslikud võimed ja tulemused ei küüni avaliku ülikooli või riikliku kõrgkooli vajaliku tasemeni.” (lk. 17).

„Soost tingitud erinevused üliõpilaste õpikäitumises on seletatavad ka asjaoluga, et naised on loomult sihikindlamad. Samas on meeste õpingute pikenemise ja katkestamise põhjuseks sageli sotsiaalmajanduslikud ja perekondlikud põhjused ehk siis mehed kui perekonna hea käekäigu eest vastutajad on sageli sunnitud õppimisele eelistama tööl käimist ja õpingute katkestamist.”  (lk. 21).

„Statistiline seos riigieksamite kõrgete tulemuste ja õpingute katkestamise vahel oli oluline, kõrgkoolid peaksid seda informatsiooni ära kasutama; riigieksamite kõrgete tulemustega üliõpilased suure tõenäosusega ei katkesta õpinguid, seega jääb nende õppekoha raha kõrgkoolile.” (lk. 22).

Doktoritöö endaga saab tutvuda aadressil http://www.tlulib.ee/files/arts/95/Pukk_5bb9cca3c3d5b36aa823491a5ade0be2.pdf

No tag for this post.

Erakõrgkoolide rollist ja kohast haridusmaastikul

Kirjutas Eimar Veldre 3.05.2010 / Kõrgharidus. 0 kommentaari
Kõrgkoolide liitumised on igati tervitatavad,  kui see toob kaasa kindlama kvaliteedi ja suuremad võimalused.

Pole tähtis mis värvi haridus on pea asi et ta tiivad annab!
Loodame, et Tartu Ülikooliga liituva Nordi üliõpilastel ei tule ette mingit täiendvat bürokraatiat või üleminekueksameid, et nad saaksid sujuvalt jätkata õpingutega.

Kõrgkoolimaastiku puhastumise seisukohalt pole oluline kõrgkoolide arv vaid see, kas nad suudavad pakkuda tasemel õpet. Üldiselt ei saa pidada heaks ülikooli, kes tegeleb vaid õppetööga (kellel puudub või on kesine teadus- ja arendustegevus).

Kas on oodata uusi liitumisi?

Üliõpilaste seisukohalt pole oluline ülikooli omandivorm. Pigem on küsimus selles, et kas Eesti ülikoolid, aga ka rakenduskõrgkoolid, pakuvad välja piisava erialade valiku.
Seega, EBS ja Euroakadeemia püsimajäämine sõltub nende eripärast mingi nishi täitmisel. Vanima eraülikoolina jääb tõenäoliselt kestma ka EELK Usuteaduste Instituut.

Eraülikoolide omavahelist liitumist takistab ehk omanike erinev ärihuvi. Eraülikooli liitumine avalik-õiguslikuga on vormilt ju ostu-müügileping. Ja eks avaliku ülikoolid ja riigirakenduskõrgkoolid on hetkel pikemas perspektiivis suutlikumad tagama õppekvaliteeti ja valikuvõimalusi.

Eraülikoolide turutingimused
Miks on läinud nii, et eraülikoolid liituvad riiklikega, mitte omavahel? Eraülikoolide võimaluste piir pandi paika tegelikult 1990.a-te esimeses pooles kui avalikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele anti õigus avada ka nn tasulisi õppekohti.
Vahepeale erakõrgkoolide arvukuse suurenemine sai võimalikuks vaid toona puudunud kõrgkooli kui terviku hindamise ja akrediteerimise tõttu. Hetkel käivitunud kõrgkoolide üleminekuhindamine ongi põhjustanud selle, et erakõrgkoolid on sulgemaks uksi, liitumas või senisest tõsisemalt tegelema kvaliteedikindlustamisega.

Kas erakool on efektiivsem kui riigikool?
Eraülikoolide paremat haldussuutlikkust on raske kommenteerida, sest üldiselt on ülikoolid majandamisega, olenemata omandivormist, hästi hakka saanud ning puudusi ja rikkumisi on ilmnenud kui era- kui avalike ülikoolide puhul aeg-ajalt.  Sama ka üliõpilassõbraliku teenindusega.

No tag for this post.

Ülikoolid - kas juhtida demokraatlikult või valitseda?

Kirjutas Eimar Veldre 29.04.2010 / Igapäevane. 0 kommentaari

Täna Tallinna Ülikoolis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel toimunud kõrgkoolide juhtimise teemalisel seminaril avaldasin arvamust, et üliõpilastel ja õppejõududel peab säilima õigus otsustada oma esindajate kaudu ülikooli arengukava, eelarve ja rektori üle ning väliste partnerite kaasamiseks tuleks suurendada teaduskondade ja osakondade otsustusõigust.

Kõrgkoolidemokraatia kui väärtus

Kõrgkooli juhtimise esindus- ja osalusdemokraatia on üks põhiväärtusi nii EÜL haridusplatvormis kui ka poliitikapaberis “Kõrgkoolide juhtimine ja demokraatia“. Kõik ülikoolipere liikmed peaksid saama otsustada ülikoolile oluliste küsimuste üle - kas siis otse või oma valitud esindajate kaudu.

Tartu Ülikooli juhtimisreformi kontseptsioonis välja pakutud välise nõukogu poolt määratud rektor kaotab sisulise vastutuse ülikoolipere ees, mis võib olla konfliktide allikaks ülikooli siseselt.

Samuti kaotaksid üliõpilased ja õppejõud õiguse otsustada ülikooli arengukava, eelarve ja rektori valimise üle.

Demokraatia loob motiveeriva õhkkonna

Ülikoolidel on tänase autonoomia ja demokraatliku juhtimise juures oluline roll olla eeskujuks riigipoliitikale ja ka tudengitele kui noortele kujunevatele kodanikele.

Ülikoolis, kus on vabad võimalused avaldada arvamust  ning osaleda otsustamises, on ka parem õhkkond õppimiseks ja heaks kodanikuks kujunemisel.

Seega, kõrgkoolidemokraatiat tuleb vähendamise asemel hoopis tugevdada.

Kõrgkoolide juhtimise teemalised arutelud jätkuvad ning järgmine toimub 10.mail  algusega 16:00 Tartu Ülikooli nõukogu saalis, kus teemaks Tartu Ülikooli juhtimise ja staatuse muutmine.

No tag for this post.

Miks Soome tudengid meeleavalduse korraldavad?

Kirjutas Eimar Veldre 20.04.2010 / Igapäevane ja Rahvusvaheline. 0 kommentaari

21. aprillil kella 12:00-ks kogunevad tuhanded Soome endised, tänased ja tulevased üliõpilased Helsingis Senaatintorile, et avaldada meelt õppemaksuta kõrghariduse toetuseks, ja arvestades poliitilisi olulisi ja Soome haridusametnike töörühmapabereid, ka selle kaitseks.

Arutelud kõrghariduse kättesaadavuse üle muutuvad järjest aktuaalsemaks mõlemal pool Soome lahte.  Tasuta kõrgharidus on väärtus, mis ühendab inimesi olenemata nende päritolust, vanusest või erakondlikust kuuluvusest.  Seda kinnitab kasvõi Soome juhtiva päevalehe Helsingin Sanomate kuuajatagune juhtkiri.

Soome üliõpilasliikumine on olnud Eesti üliõpilaskondadele suureks eeskujuks ja kindlustunde andjaks, et võrdsetel võimalustel põhinev kõrgharidus ja kvaliteetsed kõrgkoolid on võimalik ka suhteliselt väikse rahvuse jaoks ning saavutatavad kui ühiskond tunnetab selle olulisust ja vajalikkust.

Möödunud pühapäeval kogunenud EÜL volikogu rõhutas, et tasuta ja õppija võimekusel põhineva ligipääsuga kõrgharidus on ja saab ka edaspidi olema Põhja-Euroopa ühiskonna edukuse ja hoolivuse ning majandusliku arengu ja innovatsiooni aluseks.

Sellest loobumine tähendaks paratamatult ohtu ka senisele teaduslikule eesrindlikkusele ja ühiskondlikule jätkusuutlikkusele.

Täiendav info ja osalusvõimalused:

Grupileht Facebookis: http://tinyurl.com/y25ezvo

Otseülekanne meeleavaldusest: http://www.oubs.fi/flash.php

Õppemaksuta Hariduse Koduleht: www.maksutonkoulutus.fi

No tag for this post.

Head majanduspoliitikat tunned hariduspoliitikal põhinemise järgi

Kirjutas Eimar Veldre 7.04.2010 / Igapäevane. 0 kommentaari

Just selline võinuks olla täna Rakenduskõrgkoolide konverentsil toimunud majandusministrite debati lõppjäreldus. Kahjuks aga jäi kõlama järjekordselt väide tasulisest kõrgharidusest ja sellest, et tasuta õpe soodustavat vastutamatust.

Kui jutt on sellest, et tasuta õpe soodustab valikut pehmete alade suunale, siis riikliku koolitustellimuse statistika näitab siiski muud: valitsus suunab raha pigem kõvade erialade rahastamisele - pehmetel aladel õpitakse pigem omal või laenurahal; erinevus on ehk selles, et pehmeid alasid rahastab riik just rakenduskõrgkoolides.

Tasuta õppe vastutamatuse soodustamisel puhul tasub siiski vaadata meist põhja ja läände - Põhjala laiapõhjalise ja tudengi jaoks õpingute ajal tasuta õppe mõju ühiskonna sidususele ja majanduse innovaatilisusele ei saa jätta märkimata.

Võrdsed võimalused hariduses loovad tingimused selleks, et anded - olenemata isiku sotsiaalsest, kultuurilisest, piirkondlikust või perekondlikust taustast -  saavad võrreldes õppemaksulise süsteemiga enama avanema ja realiseeruma uutes ja nutikates lahendustes, innovaatilistes ja sotsiaalselt vastutatavates ettevõtetes.

Rõhutatult tuleb möönda, et õppemaksulise kõrgharidusega maad on enamasti suure rahvaarvuga ning pigem inglisekeelsed, mistap saavad lubada endale nii ühiskonnana immigratsiooni kui ka kõrgkoolides suurel hulgal välistudengeid.

Eestis, lähtudes põhiseaduslikust eesmärgist, aga too esimene valik tegelikult võimalik pole. Seega pole õppemaksud kõrghariduses Eesti majandusarengule ja ettevõtete innovatsioonile kasuks.

No tag for this post.

Kuidas see, mida teadus tõestab, saaks poliitikaks?

Kirjutas Eimar Veldre 17.03.2010 / Igapäevane. 0 kommentaari

Aare Kasemetsa eestvedamisel on koostatud ülevaade kõrgharidusuuringute seotusest riiklike arengukavades määratud eesmärkide ja tegevussuundadega. Üks põhitõdemusi on see, et uuringute tulemused ei väljendu arengukavade eesmärkide ja poliitikate otsustes.

Ka EÜL-s oleme seda täheldanud ja sestap ka järjest enam korraldanud küsitlusi ja tellinud uurimusi, mis kinnitavad üliõpilaste seisukohti.  Sest, kes lõpuks ikka fakti vastu saab.

Siit ka eelmainitud ülevaates esitatud 10 soovitust kõrgharidusuuringute ja –poliitika lõimimiseks:

1. Teadvustada Eesti kõrgharidusuuringute potentsiaali ja kaasata teadlasi süsteemsemat kõrgharidust käsitlevate riigi arengukavade hindamise ja uuendamise protsessidesse.

2. Sünkroniseerida riigi arengukavade menetluse ja teadusuuringute tellimise planeerimine.

3. Moodustada Sihtasutus Archimedese kõrghariduse kvaliteedi programmi PRIMUS või Haridus- ja Teadusministeeriumi juures ajutine töörühm kõrgharidusalaste arengukavade, andmebaaside ja andmekorje süsteemi analüüsiks. Vähendada sarnaste arengukavade eesmärkide, meetmete, mõõdikute, andmekorje ning aruandluskohustuste hulka, et säästa inim-, aja- ja eelarveressursse.

4. Kaaluda koos Riigikogu kultuurikomisjoniga kõrghariduse raamstrateegia koostamist, et anda pikaajalised arengueesmärgid valitsuse tasandi arengukavade uuendamiseks.

5. Korraldada Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvõttel koos kõrgkoolide ja ettevõtlusorganisatsioonidega igal aastal kõrghariduspoliitika hindamise ja uuendamisega seotud uuringute vajaduse arutelud, et selgitada riigi teabevajadust ning parandada osapoolte kommunikatsiooni.

6. Tugevdada riiklikku järelevalvet avaliku teabe seaduse täitmise ning riigiasustuste tellitud uuringute avalikustamise tagamiseks.

7. Seada riigiasutuste tellitavate uuringute tingimustesse riigi arengukavade tulemuslikkuse hindamises osalemise nõue, et saavutada suurem haakuvus riigi tellitud uuringute ja kehtivate arengukavade mõjude hindamise süsteemis. See tugevdaks teadlaste rolli ühiskonna ning majanduse arenguvajaduste teenimises, sest riigi arengukavad koos seaduste ja riigieelarvega mõjutavad otseselt kogu ühiskonna ressursside ning võimaluste jaotust.

8. Lisada kõikidesse riigiasutuste sotsiaaluuringute tellimislepingutesse punkt, mis kohustab edastama uuringu aruande ning võimalusel ka originaalandmed Eesti Sotsiaalteaduslikku Andmearhiivi.

9. Integreerida omavahel riigi teadus-, haridus- ja arendustegevust hõlmavad andmebaasid, sealhulgas Eesti Teaduse Infosüsteem, Eesti Hariduse Infosüsteem ja Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv, et vähendada vajalike andmete sisestajate ning kasutajate ajakulu ning tagada andmebaaside ristkasutuse võimalused ametnikele, teadlastele, ettevõtjatele jt kasutajatele.

10. Kujundada hea tava, et sotsiaalteadlased esitavad oma publikatsioonide kokkuvõtetes lisaks uurimistöö teoreetilistele ning emiirilistele tulemustele ka ühiskonda, majandust, poliitikat ja/või avalikku haldust käsitlevad soovitused (rakendusosa), mida ministeeriumid, Riigikogu, kõrgkoolide juhtkonnad, ajakirjanikud ja teised teadushuvilised saaksid oma töös kasutada.

No tag for this post.

Üliõpilaste on õigus teada kandidaadi parteikuuluvusest

Kirjutas Eimar Veldre 8.03.2010 / Eesti riik ja ühiskond ja üliõpilasvalimised. 1 kommentaar

Raivo Kaer kirjutab oma blogis, et üliõpilaskondade esinduste valimistel ei ole seaduslik ega demokraatlikule ühiskonnale kohane paluda kandidaatidelt avalikustada oma erakondlik kuuluvus.

Kui lugeda Eesti erinevaid valimisseadusi (Nt: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv 33 lõige 3 punkt 3),  siis on seal sätestatud, et kandidaat avalikustab (kohustuslikult) oma erakondlikku kuuluvuse - seega on üliõpilasvalimistel kandidaadilt parteikuuluvuse avalikustamine igati kooskõlas demokraatliku ühiskonna põhimõtetega.

Kandidaadi tausta avalikustamine on küll isiku põhiõiguste riivamine, ent valijate seisukohalt on see õigustatud valijate õigusega teada kandidaadi tausta sh erakondlikku kuuluvust. Samas ei kaasne sellega kandidaadile reaalseid õiguse piiranguid (Nt ei saa keelata kandideerimast jne).

Olen Raivoga väga nõus, et tudengiühenduste suutlikkus üliõpilaste eest eeldab selget poliitilist sõltumatust ja usaldusväärsust. Üliõpilasvaliste hea tava levitamisega proovibki EÜL seda kindlustada.

Üliõpilasvalimiste hea tava ja sellele eeskujuks olev Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu koostatud hea valimistava on kooskõlas üldtunnustatud eetika ja hea tava reeglite ning Eesti Vabariigi seadustega.

No tag for this post.