Tasuta kõrgharidus: tudengite ootustest valimisloosungiks

Vabariigi President kuulutas esmaspäeval välja kõrgharidusreformi seaduse. Üks osa avalikust arutelust Eesti kõrghariduse tulevikuvalikute üle on nüüd lõppenud ja seaduseks vormitud.  Kuidas tasuta kõrghariduse idee üle arutelu on käinud, millal vormus ta poliitiliseks loosungiks ning mis tulemusi saavutas EÜL, sellest järgnevalt ülevaade.

Enne valimisloosungit oli EÜLi volikogu otsus
Kuigi EÜL on õppemaksuta kõrgharidust taotletud juba aastaid, siis 2006. a augusti volikogul kinnitati EÜL poliitikapaber kõrghariduse rahastamise kohta, milles esitati nõudmine, et tuleb seada ülempiir õppemaksudele ja võtta suund nende kaotamisele.
2007. a Riigikogu valimistel tasuta kõrgharidus küll teemaks ei kujunenud, aga EÜLi ja rektorite nõukogu koostöös tõusis teemaks kõrghariduse riikliku rahastamise kasv. See ka saavutati, ent masuaegsed kärped tegid kahjuks korraks saavutatud tõusu olematuks.
2007. a avaldatud OECD raport Eesti kõrghariduse kohta rääkis samuti ebavõrdsusest, sh et osa tudengeid peavad maksma ja osa mitte ning et õppetoetuste süsteem on sobimatu, ent suurt debatti sellest ei sündinud. Valitsus soovis keskenduda rohkem õppetoetustele, aga needki langesid 2008. a alguses seoses masu saabumisega ära.
Uus võimalus
Alles 2010. a käivitusid arutelud kõrghariduse rahastamise mudelite üle. EÜL taasesitas oma taotluse ning tööandjate keskliit käis välja vastupidise, nõudes õppemaksude kehtestamist kõigile. Kutsusime tööandjad debatile. Samaaegselt tegid oma valimisplatvorme ka erakonnad. Tasuta kõrgharidus tõusis valimistel üheks põhiteemaks. Erakondade retoorikas toimus nihe – seni pigem õppemaksulise või siis senise segasüsteemi poolt olnud IRL otsustas tasuta kõrghariduse üheks oma kolmest valimislubaduseks.
Novembris 2010. a kinnitas EÜLi üldkogu varem toimunud kõrgkoolide mõttetalgute ja eelmise platvormi ülehindamise põhjal tudengite platvormi Riigikogu valimisteks 2011. Valimisdebattides räägiti tasuta kõrgharidusest just õigluse võtmes, rõhudes tudengite ebavõrdsele olukorrale ja sellele, et peredel on raske tasuda oma nooremate liikmete õpingute eest.
Tasuta kõrgharidus koalitsioonileppesse
2011. a valimiste järel moodustasid koalitsiooni IRL ja Reformierakond, kellest viimane oli seni esinenud tasulist kõrgharidust toetavana. Koalitsioonileppesse sai tasuta kõrgharidus sisse kui tasuta õppekohtade arvu kasv 40% vahemikus 2012-2014.
Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks lubati muuta riikliku koolitustellimuse jaotust. See peaks siis justkui väljenduma Riigikogus vastuvõetud kõrgharidusreformi seaduse sätteis, mis käsitlevad kõrgkoolide uut rahastamismudelit.

Tudengid jaanuaris Toompeal protestimas

Asjade käik ja EÜL panus
EÜLi panus algas valimiste eel teema tõstatamise ja seisukohtade tutvustamisega erakondadele, eesmärgiga saada olulised momendid parteide platvormidesse. Sama jätkus ka koalitsioonikõnelustel, mil EÜLi juhatus kohtus läbirääkivate erakondade esindajatega.
Juunis 2011 esitas haridus- ja teadusminister oma teesid kõrgharidusreformiks. EÜL vastas oma nägemusega, milles rõhutasime, et lahendused peavad olema terviklikud ja ei tohi tekitada uusi probleeme. Samuti nõudsime, et sellise mõjuga otsused peavad olema hästi analüüsitud ja huvirühmi peab nende ettevalmistamisse korralikult kaasama.
Juulis esitasime EÜLi ettepanekud seaduseelnõu projekti. Oktoobris kinnitasime volikogus eduka reformi eeldused, millest ühena rõhutasime, et seadus peab sisaldama kõrghariduse kvaliteeti kindlustavat kõrgkoolide rahastusmudelit.
Suvel lubas minister, et sügisel esitatakse Riigikogule ka õppetoetuste eelnõu. Valitsus kiitis eelnõu heaks alles tänavu mais ehk ca 10 kuud lubatust hiljem. Kahjuks ei olnud Riigikogu valitsuse suhtes nõudlik, murdes oma lubadust hoida reformieelnõud vastu võtmast, kuniks õppetoetuste eelnõu pole jõudnud parlamenti.
Novembris hakkas reformiarutelu sumbuma ja Riigikogu koalitsioonierakonnad polnud enam väga altid seisukohti avaldama. Tekkis oht, et seadus menetletakse kiiresti ja muutmata läbi. Jaanuaris alustasime surveaktsioonidega, et saada erakonnad avalikult arutlema ja oma seisukohti väljendama. Kahe väiksema teavitus- ja suhtlusaktsiooni tulemusena lubati meile vastu tulla.
Esitasime oma täiendavad ettepanekud näitamaks välja koostöösoovi. Kahjuks siiski Riigikogu enamus meid kuulda ei võtnud. 25. jaanuaril kogunesime Toompeale ja õpilasesinduste liidu toel ka Tartus, Pärnus, Võrus ja Kuresaares taotlusega katkestada reformieelnõu arutelu ja suunata see tagasi parandamiseks Riigikogu kultuurikomisjonisse. IRL ja Reformierakonna saadikute häältega võeti reformieelnõu seadusena  vastu 9. veebruaril.
Oli selge, et mõrad reformieelnõus ilmnevad varsti nii puuduliku kõrgkoolide rahastusmudeli näol kui ka õppetoetuste eelnõu projektis.  27. veebruaril jättis Vabariigi President reformiseaduse väljakuulutamata, pidades seda põhiseaduse vastu olevaks. Selles oli võimalus kogu eelnõu uuesti üle vaadata ent kahjuks Riigikogu seda ei soovinud – 10. mail võttis Riigikogu seaduse uuesti vastu ning 21. mail kuulutas Vabariigi President selle välja.

Vaatamata tudengite, õpilaste ja noorte protestimisele, kultuurikomisjon seadusesse sisulisi muutusi ei teinud

Tulemused tudengitele
Meie ettepanekute alusel on seaduses järgmised asjad, mida ministeeriumi esialgses eelnõus polnud:
- kõrgkooli tegevustoetuse definitsioonis on määratletud, et tegevustoetuse üks eesmärke on luua võrdväärsed õppimisvõimalused kõigile motiveeritud ja võimekatele üliõpilastele;
- kõrgkooli vastuvõtt toimub üldiselt lävendipõhiselt. Erinevalt meie soovist jäeti kõrgkoolidele õigus teha erandeid;
- üliõpilase õigus on üldiselt õppida tasuta v.a seaduses sätestatud olukordades;
Peamised ettepanekud, millega ei arvestatud:
- jätta akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemise otsustamine kõrgkoolile (uues seaduses on enamikelt tudengitelt see õigus ära võetud, aga kõrgkoolid saavad selle õiguse tegelikult tudengitele anda oma õppekorralduseeskirjadega);
- jätta tasuta õppe eelduseks täiskoormusõppe (vähemalt 75% õppekava täitmine) nõude täitmine;
- sätestada seaduses selge rahaline alus, mille põhjal arvutada kõrgkoolide tegevustoetusi (rahastamise üldkriteeriumid said seadusse, aga rahaks muuta neid ei saa).
Samuti ei võetud arvesse meie menetluslikku ettepanekut käsitleda tasuta õppe ja rahastusmudeli eelnõud koos õppetoetuste eelnõuga. Tänavu suvi ja sügis saavad olema aga kõrgharidusreformi teine vaatus: lavale astub vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu.

Estonia hosts FinSt seminar

Welcome, all people, who are intrested in higher education funding issues!

EÜL  will be the host of 6 participants, who will study, explore and give advice on Estonian HE funding, for the next 2 weeks.   This study-visit is part of   ESU coordinated Finst Project http://www.esu-online.org/projects/current/finst/ , where student representatives are benchmarking Europe´s diverse landscape of higher education financing.

For starters and appetite, I recommend :

a) Funding theory  – Marja-Liisa`s BA thesis

b) Funding strategies   – OECD  “Knowledge Society” 2008

c) Estonian case  –   http://www.oecd.org/dataoecd/44/0/39261460.pdf

Sits