Eesti Üliõpilaskondade Liit – Üliõpilaste ühine jõud
Eesti Üliõpilaskondade Liit kaitseb üliõpilaste õigusi Eestis. Meie seisukohad on sõltumatud igapäevasest parteipoliitikast ning teenivad üliõpilaste ühiseid huve. EÜLi seisukohad tuginevad liidu poliitikapaberitele ning üldkogu deklaratsioonidele.
Kõrghariduse rahastamine
Teadmistele baseeruva majanduse saavutamiseks peab kõrghariduse rahastamine suurenema. Rahastamise aluseks peab olema avalik huvi ning kõrghariduse kvaliteet. Rahastamise tsükkel peaks olema vähemalt 3 aastat pikk, mis tagaks kõrgkoolidele turvatunde tuleviku suhtes. EÜL on seisukohal, et õppemaksudele tuleb seada ülempiir ning suund tuleb võtta õppemaksude kaotamisele.
Kõrgkoolide juhtimine
Kõrgkoolide juhtimine peab olema avatud ja läbipaistev. Jätkusuutliku kõrghariduse tagamiseks on vajalik kindlustada kõrgkoolide autonoomia ning üliõpilaste esindatus nii otsustus- kui ka ettevalmistavates ja nõuandvates kogudes. Kõrgkoolide kogudesse tuleb kaasata tööandjate-, riigi- era- ja kolmanda sektori esindajaid.
Kvaliteetne kõrgharidus
Kvaliteetne kõrgharidus väljendub kõrgkoolisiseses ning kõrgkoolivälises kvaliteedikindlustamises. Kõrgkoolide sisene õppekavade arendamine peab olema avatud nii üliõpilastele, vilistlastele ja ettevõtjatele. Kõrgkoolides toimuv kvaliteedi kontroll peab muutuma igapäevaselt toimuvaks protsessis, kuhu annavad oma panuse kõik kõrgkooli liikmed.
Üliõpilased ja töötamine
Usume, et õpingute kõrvalt töötamine suurendab tudengite hilisemat konkurentsivõimet juhul, kui tööl käimise all ei kannata õpingute kvaliteet. Töötamine olgu iga tudengi vaba valik, mitte paratamatu tõsiasi tingituna viletsast majanduslikust olukorrast. Ettevõtjad ning kõrgkoolid peaksid üheskoos pöörama tähelepanu paindlike töövormide loomisele, mis pakuks üliõpilastele võimalusi osalise ajaga töötamiseks. Samuti peab soodustama alternatiivseid töökogemuse vorme nagu töö noorteorganisatsioonides, üliõpilaskondades ja töö vabatahtlikuna.
Õppelaen
Leiame, et õppelaenu ei saa käsitleda osana riiklikust sotsiaalsete garantiide süsteemist -õppelaen ei ole riiklik sotsiaalne garantii, kuna lõpuks maksab laenu laenuandjale tagasi üliõpilane ise.
Meie poolt läbiviidud küsitlused näitavad, et õppelaenu võtavad eeskätt töötavad tudengid. Seejuures on õppelaenu võtjate osakaal on suurem nende tudengite seas, kelle vanemad on majanduslikult pidevates raskustes või tulevad vaevu ots otsaga kokku.
Haridus on õigus, mida saab piirata vaid vaimse võimekuse alusel ning kellegi sotsiaalsed või majanduslikud olud ei tohiks olla takistuseks kõrghariduse omandamisel. Üliõpilaste võimalused kõrgharidust omandada ei tohi sõltuda nende endi ega vanemate majanduslikust olukorrast.
Õppetoetused
Pooldame üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi sisse viimist, mis tagaks kõikidele vaimselt võimekatele noortele ligipääsu kõrgharidusele ning võimaldaks üliõpilastel pühenduda õpingutele. Kõigile kättesaadavate toetuste kõrval peavad säilima ka õppimise edukust toetavad stipendiumid.
|
